Riskianalüüs

Alates 1999.aastast, kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis kohustab igat tööandjat viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite mõju töötajate tervisele.

Alates 1. märtsist 2021 lisandus sellele kohustus esitada Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogusse elektroonilises vormis töökeskkonna riskianalüüs.

Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda (TEIS) peavad alates 1. märtsist 2021.a töökeskkonna riskianalüüsi esitama (üles laadima) kõik tööandjad, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Seda isegi juhul, kui juhatuse liige ja ettevõtte ainus töölepinguline töötaja on üks ja sama inimene (nö ühemehe ettevõtted). (vt TTOS § 1, § 12 ja § 134)

Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) nõuete ja hea tava rakendamisega töökohal kaasnevad mitmed kasutegurid:

  • Töötajad tunnevad end tööl olles turvaliselt ja tunnetavad, et tööandja võtab TTO teemat tõsiselt;

  • Väiksemad kulud ja riskid: väiksem töölt puudumise ja tööjõu voolavuse määr, vähem õnnetusi ja väiksem võimalike kohtumenetluste tõenäosus;

  • Parem positsioon tarnijate ja partnerite seas;

  • Parem maine vastutustundliku ettevõttena investorite ja klientide seas ning kogukonnas;

  • Tööviljakuse suurenemine: töötajad on tervemad. õnnelikumad ja paremini motiveeritud.


Seadus sätestab tööandjate kohustuse ohjata ettevõttes tööohutuse ja töötervishoiuriske. Üks viis seda teha on riskianalüüside läbiviimine.

Riskianalüüsi protsess peaks hõlmama järgmisi etappe:

  • Tuvasta võimalikud ohud oma töökohal ja tööalastes tegevustes.

  • Mõtle, kes võib viga saada. Lisaks töötajatele võivad nendeks olla ka töövõtjad, külalised ja ettevõttega mitteseotud isikud.

  • Otsusta, kui tõenäoline on, et riskid põhjustavad ohtu tervisele ja ohutusele ning otsusta, mida selle vältimiseks ette võtta.

  • Dokumenteeri leiud.

  • Uuenda riskianalüüse regulaarselt, eriti kui töösse lisanduvad uued protsessid või olemasolevaid muudetakse.

    Ohutus-est kasutab just ülal toodud meetodit riskianalüüside läbiviimisel. Seda meetodit kasutatakse laialdaselt kogu maailmas ja sarnast meetodit soovitatakse ILO (Internation Labour Organization) poolt.

Huvitav fakt:

1966. aastal analüüsis Frank Bird rohkem kui 1,5 miljoni tööl aset leidnud õnnetusjuhtumi raporti. Saadud tulemuste põhjal koostas ta uue tööõnnetuste püramiidi, mis näitas, et iga surmaga lõppenud õnnetuse kohta, tuleb 10 rasket õnnetust, 30 kerget õnnetust, 600 vigastusteta juhtumit ja ohtlikku olukorda.

Riskianalüüsi näidis:

Eesti keeles

Inglise keeles